Lapseeas käitumishäired ja soovitused lapsevanemale

Käitumishäired on tavalised lapsepõlves, kuid paljud vanemad ei tea, kuidas nendega toime tulla või kuidas neid ennetada. Selles artiklis arutame, mis on käitumishäired, kuidas neid ära tunda ning millised on tõhusad meetodid nende käitlemiseks.Käitumishäired on häired, mis mõjutavad lapse käitumist ja suhtlemisoskust. Need võivad olla kerged, nagu mõõdukas hüperaktiivsus, kuni raskete käitumishäireteni, nagu agressioon ja enesekahjustus. Käitumishäired võivad põhjustada probleeme koolis, kodus ja suhetes eakaaslastega. Need võivad kaasa tuua ka suurema riski hilisemas elus vaimse tervise probleemide tekkeks.

Kuidas ära tunda käitumishäireid? 

Lapsel võib olla käitumishäire, kui ta on hüperaktiivne, väga impulsiivne, ärev või agressiivne. Ta võib ka teiste suhtes ebaõiglane olla või neid väärkohelda. Kui vanem märkab mõnda neist käitumismustritest oma lapse juures, on oluline sellega tegeleda.

Millised on tõhusad meetodid käitumishäirete käitlemiseks?

Üks parimaid viise käitumishäirete lahendamiseks on nende ennetamine. Selleks on vajalik pakkuda lapsele struktuuri ja stabiilsust. Laps vajab regulaarset sööki ja und, samuti kindlat päevakava. Võib olla kasulik ka lapsele mänguasjade ja tegevuste valikus piirangute seadmine.


Kui käitumishäired on juba välja kujunenud, on oluline neid kohe käidelda. Paljud vanemad kasutavad karistamist, kuid see meetod ei pruugi olla kõige tõhusam. Selle asemel on soovitatav positiivne suhte tugevdamine, mis tähendab soovitud käitumise premeerimist. Näiteks, kui laps käitub hästi, võib teda premeerida lõbusa tegevusega või tema lemmiksnäki pakkumisega. Samuti on oluline, et vanemad oleksid lapsega suheldes selged ja järjepidevad.

Lisaks võib olla kasulik ka psühholoogiline teraapia, eriti kui lapsel on raskemad käitumishäired. Terapeut aitab lapsel õppida, kuidas käituda erinevates olukordades ning annab vanematele vajalikke nõuandeid, kuidas lapse käitumishäireid paremini hallata.


Kokkuvõtlikult on käitumishäired tavalised lapsepõlves ja neid võib olla erinevat tüüpi ning raskusastmega. Oluline on käitumishäireid ära tunda ja neid ennetada, pakkudes lapsele struktuuri ja stabiilsust.

Kui käitumishäired on juba välja kujunenud, on soovitatav kasutada positiivset suhte tugevdamist ja selget, järjepidevat suhtlemist lapsega.

Kui käitumishäired on raskemad, võib olla kasulik otsida professionaalset abi psühholoogilise teraapia näol.
Lapsevanemana on oluline olla kannatlik ja toetav ning pakkuda lapsele armastust ja hoolitsust. Käitumishäiretega laps võib olla keeruline, kuid mõistev suhtumine ja õige lähenemine aitavad lapsel areneda ja edasi liikuda. On oluline meeles pidada, et käitumishäired ei ole lapse süü, vaid need on mõjutatud erinevatest teguritest, nagu bioloogiline eelsoodumus ja keskkond.

Lõpuks, kui vanemad tunnevad, et nad ei suuda lapse käitumishäiretega üksi hakkama saada, on oluline otsida professionaalset abi. Psühholoogilise abi otsimine ei tähenda, et vanemad ei hooliks oma lapsest, vaid vastupidi, see tähendab, et nad hoolivad piisavalt, et leida parim võimalik lahendus oma lapse heaolu tagamiseks.


Lapsevanem saab teha mitmeid asju, et toetada ja aidata käitumishäiretega last.

• Esiteks on oluline luua lapsele struktuurne ja stabiilne keskkond, mis aitab vähendada stressi ja ärevust, mis võivad käitumishäireid süvendada. Lapse päevakava ja rutiin peaks olema kindel ning hõlmama regulaarset söömist, magamist, kooli- ja kodutööde tegemist ning vaba aja veetmist.
• Teiseks võib positiivne suhte tugevdamine aidata soovitud käitumist tugevdada. See tähendab, et lapsele tuleks anda tunnustust ja preemiat soovitud käitumise eest, mitte keskenduda ebasoovitavale käitumisele. Näiteks võib lapsevanem premeerida last, kui ta täidab oma kohustusi või käitub viisakalt ja rahulikult.
• Kolmandaks on oluline selge ja järjepidev suhtlemine lapsega. Lapsevanem peaks selgelt ja konkreetselt väljendama, millist käitumist ta ootab, ning selgitama, mis on vastuvõetav ja mis mitte. Lapsevanem peaks hoidma oma sõnumid lihtsaks ja arusaadavaks ning vältima tülitsemist ja karistamist. Samuti on oluline, et lapsevanemad oleksid järjepidevad oma käitumises ja ootustes, et lapsel oleks selge arusaam sellest, mida temalt oodatakse.
• Neljandaks on oluline võtta aega lapsega suhtlemiseks ja tema vajaduste kuulamiseks. Lapsevanem peaks olema lapse jaoks olemas ning pakkuma tuge ja julgustust. Samuti on oluline, et lapsevanem võtaks aega iseenda jaoks, et vältida emotsionaalset läbipõlemist.

Lõpuks on oluline meeles pidada, et käitumishäired ei ole lapse süü ning vanemad peaksid vältima negatiivseid hinnanguid ja süüdistusi. Käitumishäiretega lapsega tegelemine võib olla raske, kuid positiivne suhtumine ja õige lähenemine aitavad lapsel arendada paremaid käitumismustreid ja edasi liikuda.